Piiprellide tiim käis kauni ja müstilise nimega maratonil

Oranžide tiimisärkidega piiprellid võistluse stardis.

16. septembril Kuressaares korraldatud Ultima Thule maratonil olid piiprellide oranžid särgid taas pildil. Lõime rajal kaasa neljaliikmelise esindusega, saime kamba peale neli Eesti kauneimat maratonimedalit ja ühe kolmanda koha klaasauhinna. Siin on meie muljed:

Lii:

“poolmaratoni” distantsi on ju matkatud üksjagu…aga 21 km läbimine rannamaastikul päeva jooksul versus maratonirajal pisut enam kui 3 tunniga on ikka kaks erinevat asja…aga uued väljakutsed on põnevad…need tuleb vastu võtta!!! Ja ära teha.

Kuna meie rahvatantsuselts Piiprellid on parasjagu uues sisemises ärkamisajas ja muutumas üha sportlikumaks – kas varsti võime oma rahvatantsuseltsi  tantsu-spordiklubiks ümber ehk nimetada? – siis õiged kaaslased Piiprellide näol olid varnast võtta. Nagu trennis ikka, üldfüüsiline vaheldub meil põhialaga (milleks on mõistagi rahvatants)…

Väga tore oli: ilm hoidis Ultima Thulet, jahutas vaid parasjagu…rajal oli lõbus…tiimitöö oli suurepärane, motiveerida oskasime end ka (tunneme ju endid küll – kohviunistus paneb alati kiiremini liikuma :-), ülejäänud piiprellid elasid  teekonnale kaasa meie rajaülekannete toel ja suurim rõõm oli tiimikaaslase Taavi ülikõva tulemuse üle – ühesõnaga: 42 km treener on meil tiimis olemas, jääb üle vaid Taavile järgi jõuda! Vägev!     

Kuno:

Minu elu esimene kokkupuude maratoniga. Väga huvitav. See sai teoks siis poolmaratoni käimise näol. Hing ihkas küll joosta, aga ilmselt mõni teine kord. Tegelikult on ju igasugune tegevus, mis laisa inimese püsti ja uksest välja ajab, väärt kiitust.

Tund enne starti maratoni staabist numbrit saades näitas ilm end ikka parimast küljest, vihma kallas mõnuga. Inimesed varjusid, kes kuhu sai ja stardiala jättis väga mahajäetud mulje.

Õnneks kõik see muutus ja pisut enne starti oli tiim Piiprellid (mina,Taavi, Tiina ja Lii) vapralt valmis eesootavatele raskustele vastu astuma.

Kõndijate rõõmus seltskond lossihoovist väljumas. Oranžid särgid paistavad siin pea sama hästi välja kui tantsupeo harjutusväljakul. Pilt: Kristina Mägi

Start. Kõik panid suure õhinaga jooksu ja tegelikult oli pisut veider rahuliku kõnniga rajale suunduda. Edasi oli siis juba puhas sport. Esmalt oli küll üllatav, kui kiiresti võivad inimesed kõndida. Püüdsime mitte jääda selleks seltskonnaks, kes oleks tagantpoolt esimene. Tegelikult avastasime üsna pea, et võhivõõrastest inimestest kiiremini kõndimine võib vägagi rahuldustpakkuv olla.

Taavi oli meie tiimis see, kes läks 42 kilomeetri jooksukarikat taga ajama. Seega, kui esimesed kilomeetrid selja taga, tegime kiire arvutuse, et kui me käies hoiame 1 kilomeetri läbimise aja umbes 9 minuti lähedal, peaks me finišisse jõudma umbes täpselt pisut enne Taavit.

Tegelikult on selline tiimis võistlemine väga sotsiaalne tegevus. Ma ei ole vist ühelgi varasemal võistlusel nii palju vestelnud. Mis samas oli ju lahe.

Edasi lugesime muudkui kilomeetreid, minuteid, joogikohti raja ääres ja kaaskõndijaid, kellest mööda rebida. Kui pool rajast läbitud, hakkasid kerkima esimesed mõtted meie tegevuse vajalikkusest. Oli selge, et uhke medal ei olnud enam motivaator. Aga seegi küsimus leidis üllatavalt kerge lahenduse. Inimesed on hea kohvi ja maitsva koogi nimel kõigeks valmis 🙂

Raja viimasel kolmandikul kohtusime maratoni esimese kohaga. Mees ei olnud väga jutukas. Ilmselt seetõttu ta esimesel kohal oligi.

Viimased kilomeetrid kulgesid üllatavalt kergelt. Alistasime veel mõned kepikõndijad, tegime videoülekandeid näoraamatusse ja loomulikult ergutasime Taavit, kellega meie teed hetkeks ristusid. Oli tore tuttavat särki kohata ja muidugi semu seal särgi sees. Peab muidugi tunnistama, et Taavi samuti ei väljendanud mingeid emotsioone. Huvitav, kas see on mingi jooksjate teema?

Ja siis oligi finiš. Kõik lindid olid meie ees juba läbi joostud, seega mingeid rekordeid me ei purustanud. Siiski, kui medal kaela riputati, valdas teatav rahulolu kõiki meeli. See oligi ju see tunne, mille pärast see üritus ette sai võetud.

Loetud minutite pärast saabus finišisse Taavi, et võtta maratoni kolmas koht. No see on äge ju.

Nüüd aga tuli kiiresti Coop’i supp ära süüa, sest lubatud kohvi ja kook heas seltskonnas ootasid.

Kuigi Muhu riideid seljas ei ole, peab tantsija rajale tormates mõne tantsusammu ikka tegema. Pilt: Kristina Mägi

Tiina:

Minu eelmine kestvusspordivõistlus jäi lasteaiaaega 🙂 Võimalus ilusa nimega maratonist kõndides osa võtta tundus lihtne ja mõistlik viis laupäeva veeta. Õnneks olid inimesed stardis ümberringi väga muretud ja positiivsed ning see andis usku et ega siis mina ka rajale ei jää… Ilm oli väga mõnus, just parajalt värske ja me isegi ootasime jahutava vihma saabumist.

Olin oma tiimikaaslastest pidevalt viis sammu maas ja ei suutnud ära imestada, kuidas kõik mu ümber nii kiiresti (ja must mööda) liiguvad – aga küllap on nõks treenituse astmes 🙂

Lisaks selgus et nagu elus ikka, on paljud asjad meie mõtteis kinni – näiteks oli samm ühel raskel hetkel kohe palju-palju hoogsam kui end mõttega finiśijärgsest kohvist ja koogist motiveerisime… Jube tore oli koos sõpradega (ja nende toel) end ületada!

Finišis: medalid on kaela riputatud.

Taavi:

Väga kodune võistlus oli Kuressaare lähiümbruse radadel ja sõpradega seltsis on ikka palju segasem startida kui üksiku hundina stardipauku oodata. Väga tore oli näha hulka tuttavaid teeületamisi julgestamas ja kaasa elamas.

Lühemal distantsil kõndinud Lii, Kuno ja Tiina jäid mulle paraku kätte saamatuks (vahe jäi ca neli minutit). Peab järgmiseks aastaks rohkem treenima. Teisalt oli väga tore nendega Roomassaare kergliiklusteel kohtuda, kui nad veepuhastusjaama ümber tiiru olid juba ära teinud, aga mina alles sinnapoole teel.

Finišis andsime kõik päevajuht Aare Lainele intervjuud ja rääkisime … ma isegi ei mäleta, mis ma rääkisin. Väsimus oli peal.

Järgmiseks aastaks on märk maas ja siht, mida ületada, ees.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s