Pisikesed Piiprellid tegid uhke debüüdi

Laupäeval, 7. aprillil tegid Pisikesed Piiprellid oma esinemisdebüüdi Saaremaa kaubamaja vabalaval. Nagu juhendaja Eena ütles – saamaks esinemiskogemust suuremaks peoks ehk Saaremaa tantsupeoks.

Ehkki väikesed tantsusõbrad on koos käinud kõigest mõne kuu (alates jaanuarist), tuli esitamisele suisa kolm tantsu: laulumäng „Toa teeks ma endal tamme alla”, Ameerika rahvatants „Oo, Susanna” ja Kai Jürlau tants „Otsimise lugu”.

Nagu arvata võis, kujunesid Pisikesed Piiprellid tõeliseks publikumagnetiks. Ja nagu jutud räägivad, jäid tantsijad oma esinemisega ise ka väga rahule. Igatahes on tore, et pisikeste trennid on kenasti käima läinud ja laste ning nende vanemate poolt kenasti vastu võetud. Trennis käib üle 30 lapse.

P1150851

Elevil publik

Loomulikult kasutasime Pisikeste Piiprellide poolt soojaks tantsitud põrandat ka ise ja tegime ühe varakevadise esinemise, et lisada vürtsi oma saaliproovide perioodi. Oleme õppinud suvise Saaremaa tantsupeo tantse ja esinemisi pole peaaegu olnudki. Nüüd on algus tehtud.

P1150835

Näiteks saab meid sel suvel näha Kuressaare jaanitulel, Kuursaali ees, Merepäevadel ja mujalgi. Mine tea, ehk avaneb meil veel ägedaid võimalusi jagada lava ka Pisikeste Piiprellidega!

P1150902

PS! Otse loomulikult hakkasime Pisikesi Piiprelle kurssi viima Piiprellide traditsioonidega – ühele esinemisele järgneb alati üks maitsev jäätisekokteil! 😉

P1150912

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Piiprellide naised-lapsed käisid pruudikimpu püüdmas

Piiprellid kutsuti 18. novembril korraldatud Kuressaare 7. fotopäevale pulmafoto töötuppa kaasa lööma. Meie olime lahkesti nõus. Töö käigus selgus, et tantsimist on vähem ja modelliks olemist rohkem. Saime seista spaleeris, pruudikimpu püüda ja mängida läbi vanu pulmakombeid: rautamist, tanutamist ning pruudipärja mahamängimist. Ahjaa, üks tants tuli ikka ka 🙂

“Pruutpaar” proovib lahendada “pulmaisa” Meelis Juhandi ülesannet.

 

Üks pruutidest on valmis pruudikimpu heitma. Kõik on ootel.

 

Hüppavad!

 

Kõik  hüppavad! Kimbu viskamisest tehti kaks duublit.

 

Käes! Mõlemal korral püüdis kimbu sama neiu.

 

Tanutamine. Meie poolt oli nii “pruutpaar” kui ka tanutavad “ämmad”.

 

Grupipildi pildistamise melu kultuurikeskuse fuajees.

Need siin on kõik meie endi tehtud pildid. Aga nii palju fotograafe, kui sel laupäeval, pole meie ümber vist kunagi tiirlemas olnud:)

Rohkem pilte näeb Meie Maa galeriist!

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Piiprellid rallisid retromasinaga ringsõidul ja gruuvisid retrodiskol

Tekst: Heinika

23. septembril, sügise esimesel ametlikul päeval, pidi küll tulema maailmalõpp, aga ega tegusad Piiprellid seda ju ootama jäänud – meil oli ikka töö ja vile koos.

Hommikul võttis Piiprellide ekipaaž rivisse teiste vähemalt 25 aastat vanade sõidukitega, et osaleda esmakordselt Saaremaal toimuval Vanatehnika Ringsõidul 2017.

IMG_20170923_102406

Meie äge ekipaaž

Piiprellide ekipaaži juhtis me Sass oma Žiguli VAZ 2104-ga, mis on tal kasutuses lausa igapäevaselt. Kokku oli ringsõidule tulnud 30 huvitavat sõidukit, millest kõige vanem oli 1956. aastast pärit Pontiac. Ringsõit algas Hellamaalt etteantud marsruudil ning lõppes Tehumardil, trassi pikkus oli kokku 218 km.

Sõitsime ilusal sügisilmal mööda Muhumaad ja Saaremaad ning käisime nii mõneski kohas, mida enne polnud külastanud, näiteks Sakla kolhoosimuuseumis.

0O9A6452

Nagu piltidelt näete, olime ajastutruult riietatud. Pilt Saarte Hääle galeriist

IMG_20170924_211359

Vanatehnika Ringsõidu logo

Õhtul olid Piiprellid kutsutud ilmestama Vanatehnika Ringsõidu afterparty’t. Esinesime lustlikule seltskonnale kolme hoogsa tantsuga ning tantsisime nendega ka kaks seltskonnatantsu.

Peamiselt mandrilt tulnud publik jäi rahule ning nii mõnigi avaldas kahetsust, et me ainult Kuressaares tantsime, et nad lööks ka kampa. Peale peo ametlikku osa jätkus retrodisko, millelt ei puudunud ka Piiprellid – gruuvisime mõnuga poole ööni.

Aitäh kutsujatele ja korraldajatele, järgmisel aastal on meid stardis ehk juba rohkem kui üks ekipaaž. 😉

IMG_20170924_210804

“You are the dancing queen…”

IMG_20170924_210953

Gimme, gimme, gimme a man after midnight.”

Pilte lustkatest vanasõidukitest Saaremaal saad vaadata Saarte Hääle galeriist.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Piiprellide tiim käis kauni ja müstilise nimega maratonil

Oranžide tiimisärkidega piiprellid võistluse stardis.

16. septembril Kuressaares korraldatud Ultima Thule maratonil olid piiprellide oranžid särgid taas pildil. Lõime rajal kaasa neljaliikmelise esindusega, saime kamba peale neli Eesti kauneimat maratonimedalit ja ühe kolmanda koha klaasauhinna. Siin on meie muljed:

Lii:

“poolmaratoni” distantsi on ju matkatud üksjagu…aga 21 km läbimine rannamaastikul päeva jooksul versus maratonirajal pisut enam kui 3 tunniga on ikka kaks erinevat asja…aga uued väljakutsed on põnevad…need tuleb vastu võtta!!! Ja ära teha.

Kuna meie rahvatantsuselts Piiprellid on parasjagu uues sisemises ärkamisajas ja muutumas üha sportlikumaks – kas varsti võime oma rahvatantsuseltsi  tantsu-spordiklubiks ümber ehk nimetada? – siis õiged kaaslased Piiprellide näol olid varnast võtta. Nagu trennis ikka, üldfüüsiline vaheldub meil põhialaga (milleks on mõistagi rahvatants)…

Väga tore oli: ilm hoidis Ultima Thulet, jahutas vaid parasjagu…rajal oli lõbus…tiimitöö oli suurepärane, motiveerida oskasime end ka (tunneme ju endid küll – kohviunistus paneb alati kiiremini liikuma :-), ülejäänud piiprellid elasid  teekonnale kaasa meie rajaülekannete toel ja suurim rõõm oli tiimikaaslase Taavi ülikõva tulemuse üle – ühesõnaga: 42 km treener on meil tiimis olemas, jääb üle vaid Taavile järgi jõuda! Vägev!     

Kuno:

Minu elu esimene kokkupuude maratoniga. Väga huvitav. See sai teoks siis poolmaratoni käimise näol. Hing ihkas küll joosta, aga ilmselt mõni teine kord. Tegelikult on ju igasugune tegevus, mis laisa inimese püsti ja uksest välja ajab, väärt kiitust.

Tund enne starti maratoni staabist numbrit saades näitas ilm end ikka parimast küljest, vihma kallas mõnuga. Inimesed varjusid, kes kuhu sai ja stardiala jättis väga mahajäetud mulje.

Õnneks kõik see muutus ja pisut enne starti oli tiim Piiprellid (mina,Taavi, Tiina ja Lii) vapralt valmis eesootavatele raskustele vastu astuma.

Kõndijate rõõmus seltskond lossihoovist väljumas. Oranžid särgid paistavad siin pea sama hästi välja kui tantsupeo harjutusväljakul. Pilt: Kristina Mägi

Start. Kõik panid suure õhinaga jooksu ja tegelikult oli pisut veider rahuliku kõnniga rajale suunduda. Edasi oli siis juba puhas sport. Esmalt oli küll üllatav, kui kiiresti võivad inimesed kõndida. Püüdsime mitte jääda selleks seltskonnaks, kes oleks tagantpoolt esimene. Tegelikult avastasime üsna pea, et võhivõõrastest inimestest kiiremini kõndimine võib vägagi rahuldustpakkuv olla.

Taavi oli meie tiimis see, kes läks 42 kilomeetri jooksukarikat taga ajama. Seega, kui esimesed kilomeetrid selja taga, tegime kiire arvutuse, et kui me käies hoiame 1 kilomeetri läbimise aja umbes 9 minuti lähedal, peaks me finišisse jõudma umbes täpselt pisut enne Taavit.

Tegelikult on selline tiimis võistlemine väga sotsiaalne tegevus. Ma ei ole vist ühelgi varasemal võistlusel nii palju vestelnud. Mis samas oli ju lahe.

Edasi lugesime muudkui kilomeetreid, minuteid, joogikohti raja ääres ja kaaskõndijaid, kellest mööda rebida. Kui pool rajast läbitud, hakkasid kerkima esimesed mõtted meie tegevuse vajalikkusest. Oli selge, et uhke medal ei olnud enam motivaator. Aga seegi küsimus leidis üllatavalt kerge lahenduse. Inimesed on hea kohvi ja maitsva koogi nimel kõigeks valmis 🙂

Raja viimasel kolmandikul kohtusime maratoni esimese kohaga. Mees ei olnud väga jutukas. Ilmselt seetõttu ta esimesel kohal oligi.

Viimased kilomeetrid kulgesid üllatavalt kergelt. Alistasime veel mõned kepikõndijad, tegime videoülekandeid näoraamatusse ja loomulikult ergutasime Taavit, kellega meie teed hetkeks ristusid. Oli tore tuttavat särki kohata ja muidugi semu seal särgi sees. Peab muidugi tunnistama, et Taavi samuti ei väljendanud mingeid emotsioone. Huvitav, kas see on mingi jooksjate teema?

Ja siis oligi finiš. Kõik lindid olid meie ees juba läbi joostud, seega mingeid rekordeid me ei purustanud. Siiski, kui medal kaela riputati, valdas teatav rahulolu kõiki meeli. See oligi ju see tunne, mille pärast see üritus ette sai võetud.

Loetud minutite pärast saabus finišisse Taavi, et võtta maratoni kolmas koht. No see on äge ju.

Nüüd aga tuli kiiresti Coop’i supp ära süüa, sest lubatud kohvi ja kook heas seltskonnas ootasid.

Kuigi Muhu riideid seljas ei ole, peab tantsija rajale tormates mõne tantsusammu ikka tegema. Pilt: Kristina Mägi

Tiina:

Minu eelmine kestvusspordivõistlus jäi lasteaiaaega 🙂 Võimalus ilusa nimega maratonist kõndides osa võtta tundus lihtne ja mõistlik viis laupäeva veeta. Õnneks olid inimesed stardis ümberringi väga muretud ja positiivsed ning see andis usku et ega siis mina ka rajale ei jää… Ilm oli väga mõnus, just parajalt värske ja me isegi ootasime jahutava vihma saabumist.

Olin oma tiimikaaslastest pidevalt viis sammu maas ja ei suutnud ära imestada, kuidas kõik mu ümber nii kiiresti (ja must mööda) liiguvad – aga küllap on nõks treenituse astmes 🙂

Lisaks selgus et nagu elus ikka, on paljud asjad meie mõtteis kinni – näiteks oli samm ühel raskel hetkel kohe palju-palju hoogsam kui end mõttega finiśijärgsest kohvist ja koogist motiveerisime… Jube tore oli koos sõpradega (ja nende toel) end ületada!

Finišis: medalid on kaela riputatud.

Taavi:

Väga kodune võistlus oli Kuressaare lähiümbruse radadel ja sõpradega seltsis on ikka palju segasem startida kui üksiku hundina stardipauku oodata. Väga tore oli näha hulka tuttavaid teeületamisi julgestamas ja kaasa elamas.

Lühemal distantsil kõndinud Lii, Kuno ja Tiina jäid mulle paraku kätte saamatuks (vahe jäi ca neli minutit). Peab järgmiseks aastaks rohkem treenima. Teisalt oli väga tore nendega Roomassaare kergliiklusteel kohtuda, kui nad veepuhastusjaama ümber tiiru olid juba ära teinud, aga mina alles sinnapoole teel.

Finišis andsime kõik päevajuht Aare Lainele intervjuud ja rääkisime … ma isegi ei mäleta, mis ma rääkisin. Väsimus oli peal.

Järgmiseks aastaks on märk maas ja siht, mida ületada, ees.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

m.o.t.t *

Teksti kirjutasid Heinika ja Eve

Kas mäletate veel, kuidas Piiprellid end defineerivad? Kui ei, siis tuletame meelde. Piiprellid on kirev seltsielu, neljapäevaõhtused trennid, seelikud ja muhu vestid, preesid, kohvrid, pikad reisid, erinevad isiksused. Kui nüüd tekib küsimus, miks me oma lugu definitsiooniga alustame, siis puhtalt seetõttu, et meie järgnev lugu tõestab definitsiooni ilmekalt ja veenvalt – tõsi, teatavate mööndustega. Sel suvel asendasime kohvrid suveridikülidega ja pikad reisid saaremaiste kultuurielamuste ning Veskis esinemistega. Muu kõik peab rõõmsalt paika ja eelmises postituses lubatud toredad tegemised ja väljakutsed on siin teie ees!

teel pulma

Viimase suvekuu alguses toimus Piiprellide ajaloos esmakordne ja väga eriline sündmus. Eelinfoks, et meie rühmas tantsib kaks abielupaari. 10. augustil oli kõikidel piiprellidel au olla kutsutud me ühe abielupaari – Eve ja Taavi – 10. pulma-aastapäevale. Pidulik tähistamine toimus Kõljala külamajas ja oli väga armas ja lõbus sündmus. Õhtu sisaldas erinevaid meelolukaid mänge, tantsuks mängis Antti Kopliste, loomulikult ei puudunud ka peigmehe leivanumber – viktoriin. Piiprellidel oli palutud ilmestada peoõhtut seltskonnatantsudega ja seda me tubli Merle eestvedamisel ka rõõmsalt tegime. Üle südaöö kestnud neljapäevane (!) peoõhtu näitas jälle, et kus on pidu ja tantsimine, seal on rõõmsalt ka Piiprellid. Palju õnne ja armastust täis aastaid teile veelkord, me kallid Eve ja Taavi!

 

pulm kaldu

Piiprellide üldpilt on igal üritusel lausa kohustuslik. Pilt Kadri P.

rivi

Midagi on nagu teisiti? Ahjaa, rahvariideid pole 🙂 Pilt Kadri P.

Juba järgmisel päeval võtsime Kuressaare merepäevade raames osa Sup Fitnessi treeningust. Kükid, kätekõverdused, plank ei tundu ju üldse hullud ühe treenitud keha jaoks, aga … Proovi seda kõike teha aerusurfi laual – vot see on midagi muud. Nagu treenerid lubasid, pani treening tõesti keha ja vaimu proovile, kuid võime uhkusega tõdeda, et saime hakkama. Muuseas, meie vahva juhendaja Eena võttis ühel hetkel trenni juhtimise sujuvalt üle. Küllap ta nägi selles head võimalust alustada uue hooaja ettevalmistust. Loodetavasti sai Eena suppamisest ja meie võimete nägemisest kõvasti inspiratsiooni…

sup-lauad

Kätekõverdused merel – pole probleemi

eena õpetab

Eena on  valmis juhendama nii maal kui merel

tehtud Y

Tehtud! Keha ja vaim on virged!

Otse loomulikult oli meil suur au merepäevadel ka esineda – jälle. Ega kujutagi ette Kuressaare merepäevi ilma Piiprellide esinemiseta. Muruplatsil tantsimine pärast sup-treeningut oli paras väljakutse, aga me ei kaeba. Mis ei tapa, teeb tugevaks! Kuid lisaks traditsioonilisele esinemisele oli meil sel korral väljas ka oma paat – Ursula. Või noh, kui täpsem olla, siis on see ikka Karli oma, aga nagu meil piiprellide peres tavaks on – jagame oma asju sõbralikult.

merepäevade üldpilt

Merepäevade folgilaval

mehed paadis 1

Mehed paadis

naised laevas

Naised laeval

Kuna aga piiprellidel on alati kõrged sihid silme ees, võtsime korralikult osa ka nn lennupäevadest. Nimelt, 16.-17. augustil külastasid Kuressaaret kaheksa USA ründelennukit ja üks tankur. Käisime tankurit oma silmaga vaatamas ja käega katsumas ning nautisime õhuetendusi vip-loožis meie armsa Lii koduhoovis.

Vip-kohad lennuetenduse vaatamiseks olid just siin!

lennukil

Piiprellid hoiavad kätt ikka pulsil!

Seega – piiprellid ON kirev seltsielu, ehkki päris kõigest (loe: ööpäevaringselt toimivast Messengeri grupist) me teile ei räägi. Las midagi jääb ka saladuseks!

m.o.t.t!

* kasutatakse lühendina fraasist mida oligi tarvis tõestada.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Vaikus eetris? Kaugeltki mitte

See, et me pikka aega siin kirjutanud ei ole, ei tähenda, et midagi ei toimu. Vastupidi – Piiprellidel on kirev suvi ja toimetamisi nii palju, et oma tegemistest kirjutamiseni jõudsime alles nüüd, südasuvel.

7. juulil osalesime Saaremaa suvesimmanil Mihkli talumuuseumis, mis sel korral oli pühendatud Helgi Alliku 80. sünniaastapäevale. Simmani kunstiline juht oli meie hea sõber Virge Varilepp, kelle palvel tantsisime kolm tantsu: „Vanaisa polka“, Autojuhtide polka“ ning meie oma ja armsa „Tulen, kui kutsud“.

mehed_simmanil

Hetk tantsust “Tulen, kui kutsud”, pilt Saaremaa muuseumi FB galeriist

piiprellid_simmanil

Kohustuslik üldpilt Vikil – iga kord samas kohas!

Kuna tantsija peab oma keha ja vaimu eest kogu aeg hoolt kandma, järgnes simmanile lõõgastav chill&grill Kihelkonnal. Kas olete kunagi öösel pidanud pudelikorgirallit või mänginud disc-golfi, nautinud koduseid sauna- ja spaamõnusid? Meie nüüd oleme ja võime kinnitada, et see on väga äge.

korgid

Pudelikorgiralli ehk pindpinevus, nagu tantsija Urmas tabavalt märkis.

disc-golf

Hilisöine või siis pigem varahommikune disc-golf

Lisaks kehale virgutasime loomulikult ka vaimu. Kihelkonna vald on väga rikas oma arhitektuuri- ja kultuurimälestiste poolest: seal on Eesti üks vanimaid kirikuid – Mihkli kirik (13. sajand) ja eraldi asetsev vana kellatorn (1638), mis on Baltimaades ainsana säilinud. Lisaks asub Kihelkonnal Papissaare sadam, kuhu viiva 3 km pikkuse munakivitee me mõnusas päikesepaistes läbisime.

matk_randa

Suvi, päike ja munakivitee otse sadamasse

13. juulil oli meie kord esineda Neljapäevasel Labajalal lossipargi kõlakojas. Tunniajase kontserdi sidusid üheks tervikuks meie jaoks olulised tantsujuhid ning kontserdi lõpusõnad võtsid imeliselt kokku selle, miks me ikka ja jälle rahvariided selga paneme ning tantsima läheme. Minu jaoks on rahvatants vestlus liigutuste kaudu. Liigutus saab öelda rohkem kui sõna, nii heas kui halvas, just niisama, nagu tuul paitab hilju puulehti või lilli, niisama, nagu torm räsib, tõukab ja murrab. Liigutuse kaudu elab tantsus rahulolu ja rõõm. Rahvatants on mõtteviis olla täna parem, kui olin eile, olla homme parem, kui olin täna.“ (Helju Mikkel)

laval

Kõlakoda on meie päralt

9_paari

Jah, Sa lugesid õigesti – üheksa (!) paari!

Nende tähtsündmuste mõningaid videoid oled kindlasti piilunud juba meie FB lehelt, kust oled arvatavasti tähele pannud ka seda, et suurte esinemiste vahele on jäänud mitmeid ülesastumisi Veskis.

Kuid lisaks sellele ergutame oma vaimu kõige muuga, mida saaremaine suvi pakub: naudime kaasaegset tantsu ja ooperipäevi, joome jäätisekokteili ja vestleme oma fännidega. Eke, siinkohal tervitame Sind!

Suvi on mõnus ja esitab meile veel toredaid väljakutseid. Mida täpsemalt – sellest edaspidi.

Ahjaa, meie juhendajal Eenal on jälle midagi teoksil. Oleme elevil!

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Elagu Eena!

Tekst: Heinika

Tänu meie juhendaja Eena viljakale tantsuloomeprotsessile oli Piiprellidel 29. aprillil au osaleda Kuressaare kultuurikeskuses toimunud saarlaste tantsuloome konkurss-kontserdil „Saarlane tantsib“. Konkursile laekus suisa 36 tantsu, Piiprellide esitada oli neist kaks: imeilus „Tulen, kui kutsud“ ja „Raksi Jaagust“ inspireeritud lõbus-kelmikas „Mo Jaak“. Aga aitab nüüd sissejuhatusest. Tahaks juba rõõmust ja uhkusest hüüda, et need mõlemad tantsud, mis juhendaja Eena meile lõi, said žürii poolt eripreemiad!

Tants „Tulen, kui kutsud” jutustab loo saarlasest, kes noorusetuhinas jookseb maailma avastama. Kodusaare või kallima kutse toob ta tagasi, et jääda, sest nii on mõnus. Video: Arni Ots/viiv

 

Kui saare mehed on alati pidanud suurele maale tööd otsima minema, siis nende väheste pärast, kes saarde jäävad, käib naistel omavaheline võitlus – kes kelle saab. Kas peale jääb ilu või salakavalus ja jõud? Vastuse leiad tantsust „Mo Jaak.“ Video: Arni Ots/viiv

Aga see pole veel kõik – Eena 5.-6. klassidele loodud tants „Päikesesaar“ hinnati žürii poolt oma liigi parimaks ning seda näeb 2018. aastal Saare maakonna tantsupeol! Enne seda näeb aga tantsu juba sel augustil Laoküla kiigeplatsil, kui toimub Öieti 10. sünnipäeva tantsuetendus.

Kuna aga Saaremaa järgmise aasta tantsupeole peaksid saama kõik konkursil ära märgitud tantsud ja ehk veel rohkemgi, siis loodame, et seal näeb ka meie mõlemat auhinnatud tantsu. Pöidlad pihku!

Kui aga rääkida veel kord konkurss-kontserdist „Saarlane tantsib“, siis lisaks tantsimisele tegid Piiprellid koostööd Saarte Sahvriga, eesotsas Piiprellide oma tantsija Liiga, kes lubas lahkelt pakkuda kohvikus Piiprellide naispere ja Urmas N-i kokakunsti. Egne kirsikook, Tiina juustupulgad ja kaeraküpsised, Eve mustikakook, Heinika kilumunavõileivad ja Urmase puravikupirukas kadusid letilt nagu soojad saiad – aitäh kõikidele degusteerijatele ja Piiprellide reisikassasse annetajatele!

Maret jõudis õnneks ilusast lauast pildi enne ära teha, kui see tühjaks sai.

Piiprellid ei teinud Eena uutes tantsudes küll püramiidi (nagu ühes me eelmises postituses salapäraselt vihjatud sai), aga nalja sai, ja ilu oli ka – vaadake ise alljärgnevatelt piltidelt.

Oleme hästi uhked, et tantsime Eena käe all!

Naiste rivaalitsemine tantsus „Mo Jaak“. Foto: Saarte Hääl

Hetk tantsust „Tulen, kui kutsud“. Kaunid vana Muhu seelikud keerutuses. Foto: Saarte Hääl.

Rahulolevad Piiprellid pärast edukat esinemist koos oma juhendaja Eenaga.
Foto: erakogu

Konkursi „Saarlane tantsib“ eripreemiad.
Foto: erakogu

Lisa kommentaar

by | mai 2, 2017 · 21:23