Lugu ilmus 27. juuli Saarte Hääles.
Eelmisel nädalal korraldati Tartus üle-euroopaline folkloorifestival Europeade, viie päeva jooksul said linna haaranud festivalimelust ka saarlaste rahvatantsurühmad ning vabatahtlikud.
Tartu kesklinna tänavatel sai vaadata Iiri stepp-tantsijaid, Türgi noortegruppe, Belgia lipuloopijaid ja paljusid teisi lähedalt ning kaugelt.
Tänavu juba 48. korda korraldatud festivalil on Eesti rahvamuusikute ning -tantsijate hulgas legendaarne kuulsus. Alates 1993. aastast on käidud küll Hispaanias, Itaalias, aga ka Lätis-Leedus. Osalenud eesti muusikute-tantsijate arv on kõikunud 80 (1993. a Taanis) ning 676 (1995. a Hispaanias) vahel. Tänavu jõudis Europeade esimest korda Eestisse.
Suvel tudengitest puhkav ning veidi vaiksem Tartu oli festivalipäevil hiliste õhtu- ja varaste hommikutundideni pidulisi täis. Festivaliga samal ajal korraldati ka Tartu iga-aastased Hansapäevad, mida tänavu nimetati „Tantsivateks Tartu Hansapäevadeks.“ Hansapäevadel osalevate muusikute, sadade kauplejate, tartlaste, Tartu külaliste ning 2700 europeadelase kaasabil sai festivalist tõeline üle-euroopalist ühtsustunnet kandev sündmus.
Saaremaalt osalesid festivalil rahvamuusikaansambel Värkssepad ning tantsurühm Sõlus Leisist, segarühm Piiprellid Kuressaarest, Tornimäe segarühm ja naisrühm Pöide Piigad.
Festifali viimasel päeval tuli festivalist osa saama veel hulk Eesti rahvatantsurühmi, nende hulgas naisrühm Tokkroes Muhust.
Mitmed Tartus õppivad saarlastest tudengid võtsid festivalist osa vabatahtlikena: kõigil külalisrühmadel olid määratud giidid, kes hoolitsesid selle eest, et grupid õigel ajal õigesse kohta proovi ja esinema jõuaks ning olid lähimaks Eesti sõbraks, et külalised end siin hästi tunneks.
Tänavuse festivali osaks olid esmakordselt maapäevad, kus välisgruppe võõrustasid Tartust väljas asuvad folkloorigrupid või külaseltsid. Tokkroes võõrustas Muhus austerlasi.
Kahe Rootsi rahvatantsurühma vabatahtlikuks giidiks olnud allakirjutanu käis koos rootslastega Setomaal, kus neid võõrustas Karisilla Külaselts. Lisaks esinemisele, üksteisele tantsude õpetamisele ning ühisele õhtusöögile sõideti mootorpaatidega Värska lahel ning tutvuti sealse sanatooriumi ja veekeskuse ning Seto talumuuseumiga. Paljude rootslaste hinnangul oli maapäeva näol tänu setode külalislahkusele ja südamega ette valmistatud vastuvõtule tegu festivali tipphetkega.
Festival lõppes pühapäeval, 24. juulil suure rongkäiguga läbi Tartu kesklinna. Tänavate ääred olid täis plaksutavaid, elagu-hüüdvaid ning pildistavaid-filmivaid inimesi. Rongkäigulised vastasid pillimängu, lehvituste ja tantsuga.

Piiprellid Tartu Vanemuise mäelt alla tantsinud rongkäigus.
Rongkäigule järgnes lõppkontsert laululaval. Kontserdi jooksul mälestati ka Oslo terrorirünnakus hukkunuid: mälestushetk peeti siis, kui rongkäigus osalenud Norra rahvatantsijad laulukaare alt läbi kõndisid. Samuti kuulasid laululavale kogunenud püsti seistes Norra torupillimängijat, kes vaikseks jäänud rahvahulgale enne norralaste esinemist ühe loo mängis.
Kontsert lõppes Eesti segarühmade esitatud „Tuljaku“ ning vägeva ilutulestikuga.
Järgmine Europeade toimub aasta pärast Itaalias Paduas.