Väikese tantsupeojärgse tagasivaatena on Piiprellide, Keerise ning Kirmase (kellega tantsupeol koos tantsisime) naised (või nende Muhu rahvariietes jalad) pääsenud auhinnatute sekka. Selles kõiges on “süüdi” keegi Henri Normak, kes võitis lauluväljaku korraldatud fotokonkursil “Laul ja tants kui rõõmuläte 2009” alloleva fotoga eriauhinna “kõige värvilisema tabamuse” eest.
Kahel tagapool seisval Keerise tantsijal on jalas sukad, mis Muhu naise rahvarõivaste hulka ilmusid 20. sajandi alguses. Piiprellide naised kannavad Muhu vanemaid rahvarõivaid (olid kasutusel 1880. aastateni), mille juurde kuuluvad villasest lõngast kootud säärised.
Säärised (searised) olid ilma pöidadeta sukasääred, mis ulatusid põlvest pahkluuni. Talla alt käis läbi villasest lõngast pael. Suurema osa säärisest katsid põikjooned, mis olid varasemal ajal punased (tume punane) ja mustad, hiljem oranžid ja mustad. Säärised kinnitati põlve alt säärepaelaga.
Alo Rullingo. Muhumaa: loodus, aeg, inimene. 2001.
Arvestades seda, et Keerise Muhu rahvarõivad on moodsamad ja värvilisemad, tuleb auhinnapildile pääsemise eest lisaks fotograafile ka neid tänada!
Eena õpetussõnad: ega staariks pole lihtne saada. Öieti harjutab "Rannavalssi", et pühapäevasel Europeade 2009 lõppkontsert sellega avada. Torma rühma, kes kõrval tantsib, pole lihtsalt kaadris;)
Kristjani klõpsakad
Euromelu: reede õhtul toimus eurosimman eesti orkestrite saatel.
Karl Kristjani klõpsakad
Öieti pärast lõpukontserti, meie keskel meie Leedu giid Gitana
22. juulist – 27. juulini oli noorterühm Klaipedas toimunud üle-euroopalisel folgiüritusel Europeade 2009.
Europeade toimub igal aastal erinevas Euroopa riigis, sel aastal siis Leedus (järgmine on Itaalias ja 2011 meie oma Tartu linnas).
Leetu sõitise sel aastal 12 bussi ligi 600 eesti tantsijaga, Saaremaa bussis oli 4 tantsurühma: Muhust naisrühm Tokkroes, Karjast naisrühm Sõlus, Leisist segarühm Leisberg ja Kuressaarest noorterühm Öieti. Meie reis sai alguse kolmapäeva varahommikul 4.30 Kuressaarest ja 7st väljus Kuivastust Hansabussi ekspressliin Virtsu-Klaipeda-Virtsu maakapten Urmase juhtimisel. Lisaks mõningastele hädavajalikele peatustele tutvusime ka Leedu kuulsa ristimäega – see oli tõesti hiiglaslik. Klaipdasse jõudsime 16.30, umbes tunnike ja olime ka registreeritud ning teel oma ööbimiskooli, mis asus umbes 5 km kaugusel kesklinnast. Peale majutumist kolmanda korruse kahes klassiruumis tormles seltskond linnaga tutvuma. Seltsielu üksikasju peavad Öieti tantsijad siinkohal kommentaariumides jagama hakkama.
Järgmisel päeval, neljapäeval ootas meid ees kaks tänavaesinemist ja Europeade avakontsert Suvelaval, kus erinevate Euroopa riikide kolmeminutiliste numbrite kõrval olid lavalaudadel ka meie naisrühmad. Vapramad meie seast (loe: Reet, Liina, Eena, Andres, Marge, Merili ja Merle) suundusid ka avaõhtu simmanile, kus Tšehhi muusikute saatle tõeline jämm lahti läks.
Reede hommik võimaldas väikese uinaku, seejärel oli meie bussikollektiivi tänavakontsert ja noortel oli erakordne au esineda Foorumil noorteprogrammis (ehk sinna lavale said esinemiskoha ainult parimad). Pärast seda ootas puhkus: sõitsime Nida poolsaarle, et ujuda ülepea lainetes (ma saan aru, et ka vetelpäästja sööstis koos meiega igaks juhuks lainetesse) ja nautida delfiinide šõud. Nida paarikilomeetrised vahemaad ei mõjutanud enamikku seltskonda õhtusele simmanile minemast: mängisid eesti orkestrid – olla päris lahe olnud. Laupäeva hommikul sõitis enamik bussiseltskonda Nidale eksursioonile, kuid noored otsusasid festivali lõpuetenduse noortetantsus osaleda ja jäid tantsu õppimise proovi, sama saatus tabas meid ka pühapäevahommikul, kui bussirahavas Palangasse sõitis.
Laupäeva õhtul toimus Klaipeda Teatriväljaku foorumil Europeade balli, mis kestis vähemalt 1ni ja mängisid eri riikide puhkpilliorkestrid – see mäsu oli vaimustav!!
Pühapäevasel Europeade lõppkontserdil astusid üles aga segarühmad, tantsides “Killadi-kõlladit”, noored alustasid kogu kontserdi “Rannavalsiga” ja enam-vähem lõpetasid ka noorte ühistantsuga;)
Pühapäeva õhtul toimus meie koolimajas Öieti räimerulli saatel meeleolukas peoõhtu, mille korraldas meie bussirahvas ja mis kestis enamvähem bussi väljumiseni kell 4.00 hommikul.
Bussijuht Urmas tegi kiiret sõitu ja nii olimegi juba kell 13.00 praami peal!! Europeade sai läbi, elagu Europeade!
Kes siis küll kannaks suurepärast maakonna silti ning muid vidinaid? Selline küsimus on õhus juba mitmendat aastat, kui tantsijatele on surutud kõik need asjad kätte ning kästud lauluväljakule tassida. Kusjuures kogu selle organiseerimise juures ei jää kunagi muljet, et see oleks sellele tantsurühmale auasi.
Tantsija, kes on kaks aastat teinud suurt tööd ning tantsinud välja koha tantsupeol, ei saagi koos oma rühmaga rongkäigus uhkeldada, sest ta on sunnitud Pireti põlle tassima. Kogu selle loo teeb nukraks see, et maakonna staffi peab ju kandma rongkäigus maakonna “peas”, kuid sinu rühm, kust tuttavad püüavad sind leida, on heal juhul kuskile keskele sätitud. Ja mitte keegi ei tea, et sina oled ka selle tubli rühma liige, kes sai suure kollektiivina peole, sest kui 20st rühmaliikmest jääb oma logo taha käima ainult 12 tantsijat, siis pole see mingi uhkuse asi.
Samas on koorid palju suuremad kollektiivid ning ma ei tea kas neile on üldes kunagi pakutud võimalust oma liikmeid maakonna “peasse” saata.
Kogu see jutt sai inspiratsiooni sellest, et leidsin ühe pildi(minu jaoks tundmatult autorilt)sellest, kuidas Öieti liikmed Pireti põlle kandsid.
Seda suurt põlle kandsid ka muidugi Sõlesepad, kellest on saanud meie suured sõbrad. Pildile jäi aga see hetk, kui põll oli jõudnud lauluväljakule ning kandjateks olid ainult Öieti liikmed. Mul on hea meel, et Merle oma tantsijatega oli nõus meile appi tulema, sest ega see põll siis kerge olnud ning ainult oma rühmaga oleks olnud natuke karm tassida.
Suursugune Pireti põll Öieti kätes
Loodan, et noored tantsijad kandsid seda maakonna silt uhkusega ning ei pea pikka viha, et korraldajad leidsid tantsujuhtide seast nõrgima lüli.
Kirjutan juba teab mitmendat korda tantsupeost ning ikka pole veel valmis saanud. Seega lisan alustuseks mõned pildid ehk leian lõpuks ka sõnad, millega seda igatpidi mõnusat pidu ülestähendada. Pildid leidsin internetis ringi liikudes. Olen terve nädala otsinud sõnu, millega tantsupidu kirjeldada ning leidsingi hoopis ilusaid pilte
Karitast on saanud meie kõige kuulsam tantsija, kui meenutada Hollandi kuningannale esinemist ning tantsupeo ülekannet. Ja nüüd siis veel see meie jaoks tundmatu fotograafi tehtud pilt.
Kui me teisipäeva varahommikul peole sõitsime, selgus, et Piiprelle ootab õhtul ees pimekohting. Loomulikult tabas neid suur ootusärevus ning järgnev pilt “Pärnu Postimehest” võib tõestada, et pimekohting läks suurpäraselt, sest uued kaaslased olid leitud.
Nüüd siis veel ka üks väike mõistatus.Kes on alumisel pildil? Kuna meie “mustad muhud” on tantsupeol suhteliselt harv nähtus, siis mina igatahes vaatasin mitmel korral, et näe, keegi on veel samasugused riided endale muretsenud. Pikemal vaatlemisel muidugi selgus, et need olidki meie riided.
Tegelikult ei pidanud see üldse nii minema. Kavas oli igasuvine rahvatantsuõhtu Aavikute majamuuseumi õues (Vallimaa tänava ääres), kus me traditsiooniliselt oleme osalenud. Päev otsa laiutas täiesti kobe ja soe ilm, kuid tunnike enne sündmuse algust hakkas vihma sadama ning kell 19 tuli juba hirmsat padukat ning müristas.
Tulenevalt väliseid tegevusi pärssivast ilmast jäi Aavikute õue kontsert ära. Pidu muidugi ära ei jäänud, sest kolmapäeviti on sel suvel Veski Trahteris Saarte Pärimuskultuuri õhtud, kuhu kogu tantsijate seltskond edasi liikus.
Veski kontserdid peaks ka olema õues, aga seekordne oli vihma tõttu sees. Sadas kogu kontserdi aja ja hoolega veel pärast sedagi.
Täpset rahvaloendust ei tehtud, aga esinejaid oli hinnanguliselt kokku rohkem kui neid pealtvaatajaid, kes Veski saali laudade taha sööma, jooma ja rahvatantsu kaema mahtusid. Tantsijad, kes parajasti ei esinenud, olid ootealadel kas Veski eesruumis või õues telgikatuse all. Suminat oli palju ja liikuda oli peaaegu sama kitsas kui linna ühe keldribaari diskoõhtutel.
Sellest kõigest on olemas mõned pildid ja kaunis ebakvaliteetsed videolõigud (tehtud fotokaameraga ja youtube poolt üle nuditud).
TEGIJAL JUHTUB: kes näeb, mis on selles Killadi-kõlladis valesti, võib selle kommentaaridesse kirja panna. Asjaosalised: ei ütle ette!
“Autojuhtide polka” video:
VARJUDE MÄNG: Kes arvab ära, mis tantsu Piiprellid siin tantsivad, võib kommentaaridesse kirja panna:)
Õlg-õla-tunne oli sel kitsukestesse ruumidesse surutud peol täiesti tuntav.
Öieti tantsis marupolkat. Vältimaks praetaldrikute otsa lendamist, ei saanud väga maruliseks minna:
Tantsupeole käisid Ska Faktori muusika saatel kutsumas Öieti ja Sõlesepad (pluss meie juhendaja Eena ja Veski teenindajaneiu).
Peo lõpetas äärmiselt meeleolukas “Oige ja vasemba,” kus tantsijate arv ühe ruutmeetri kohta kannataks ehk rekorditeraamatussegi ühes tähendamist.
Nüüdseks juba nädala Tartus mereteid mööda teel olnud laulupeotuli ja Kihnus süüdatud tantsupeotuli jõudsid 28. juuni õhtul Kuressaarde. Raiekivi säärel maabunud tule võttis vastu rohkearvuline rahvahulk. Sellest väike pildisari:
Tuld võtsid teiste hulgas vastu meie juhendaja Eena (kellel oli päev varem sünnipäev. Veelkord palju õnne!), Eve, Piret S, Maria, Reet ja Epp Kristel (vankris),
Tuli saabus jahtal Runbjarn (Ruhnu Karu) lõõtspillilugude saatel
Piduliku sündmuse puhuks olid laternapostid ehitud mustritega, mida me juba oma laulu- ja tantsupeo särkidelt tunneme.
Vastuvõtjate hulgas olid ka Öieti tantsijad.
Öieti tantsijail oli auväärne ülesanne- hoida Muhu pruudi põlle, mille järgi liiguvad suure peo rongkäigus kõik maakonna lauljad, tantsijad ja pillimehed.
Pärast tule vastuvõtmist, tantse, kõnesid ja väikeste võimlejate etteastet liikus rongkäik Kaitseväe Orkestri marsitaktis lossihoovi. Pildil on naistantsijate käes Muhu motiivides "käpikud," mida kantakse ka suure peo rongkäigus
Kui suurem osa rahvahulgast rongkäiguga lossihoovi suundus, tekkis ruumi ka Öieti grupipildi tegemiseks
Kontsert lossihoovis keskendus tuntud Eesti (mees)koorimuusikale ja saarlastest kirjutatud koorilauludele.
Poistekoore juhatas Saaremaa oma mees- Veikko Lehto
Kontserdi lõppedes liiguti Jaan Tätte laulu saatel mere äärde tagasi
Rõngasrist e päikeseratas on ürgne päikese sümbol.
Kai äärde tagasi jõudes pikka pidu enam polnud. Päike hakkas loojuma ja laevad läksid tulega teele.
17. juunil oli kolm bussitäit ristluslaevalisi tuuritamas Saaremaal. Meil oli võimalus Piiprellide ja Öieti vähendatud koosseisudega pakkuda rahvuslikku silmailu Mihkli talumuuseumi taustal. Kuna soomlastel oli kiire laevale tagasi, siis kontserdi lõpetasime kohalikele huvilistele esinedes. Huvitav kogemus;)
Eestis on kokku 18041 rahvatantsijat. Või vähemalt oli eelmisel aastal. Just seda teatab Statistikaamet oma värskes avalduses. Kuna statistika andmebaasist on keeruline viidatud andmestikku üles leida, siis toon välja olulisema Saare maakonna kohta.
maakonnas on kokku loendatud 812 rahvatantsijat (Hiiumaal 283).Kollektiive on kokku 59.
koorimuusikaga tegelejaid on Saaremaal1324.
puhkpillimuusikuid 51.
rahvamuusikuid 90..
Käsitööga tegelejaid on kokku loetud 92. Kuna statistika on kokku saadud kollektiivide poolt kord aastas edastatavate andmete alusel, siis on arusaadav, et iga soki- ja kindakudujat kokku lugeda ei jõutud. See pole ju nii kollektiivne tegevus (erinevalt tangost või “Oige ja vasembast,” mida tantsitakse vähemalt kahekesi).
Rahvatantsijate ealine jaotus jaguneb alljärgnevalt:
Sooline jaotus on selline:
Märkus: kuigi andmed on kõik pärit Statistikaameti andmebaasidest, siis kogu andmete esitus ja nende tõlgendamine on minupoolne. Niiet kui midagi siin ei meeldi, siis esitada pretensioonid siiasamma kommentaaridesse.
